Liikumisõpetus

2023/2024 õppeaasta õpetajate ujumisgraafikud.

18.09-20.10 Laura Sirelpuu

02.10-10.11 Eliise Pajumets

30.10-01.12 Liina Luik

08.01-09.02 Lauri Pakkas

08.01-09.02 Martti Pent

12.02-22.03 Kristo Remmelgas

04.03-05.04 Egert Śarikov

04.03-05.04 Helen Loik

 

 

Liikumisõpetuse tundide läbiviimine õues talvel.

 

Liikumisõpetuse tunde võib läbi viia :

1.1.-6. klassi õpilastele tegelikult toimival välis õhu temperatuuril kuni miinus 10C.

2. 7.-12. klassi õpilastele tegelikult toimival välis õhu temperatuuril kuni miinus 15C.

3. Mõõduka tuule korral tuulekiirusega kuni8 m/s. 

Temperatuuri jälgib enne tundi õpetaja ja otsustab tunni toimumise kohta.

 

 

 

Jüri Gümnaasiumi liikumisõpetuse tunnis vajalikud õppevahendid ja ohutusjuhendid

 

 

Kergejõustik

 

Õppetööks vajalikud vahendid õpilasele

Kergejõustiku harrastaja vajab pikka ja lühikest dressi (vastavalt ilmastikule) ning mugavaid spordijalanõusid.

Naelkingi kasutatakse võistlusspordis.

Õpilane osaleb tunnis korrektses sportlikus riietuses, kannab spordijalanõusid

• hügieenivahendid;

• rätik

 

Võimalikud ohud staadionil ja spordisaalis

• oda, ketta, kuuli või palliga pihta saamine;

• lihaskramp või –venitus;

• põrutus;

• luumurd;

• kukkumine.

 

Ennetustegevused riskide vältimiseks

Õpilasele

• Staadionil ja spordisaalis tegutsedes ole tähelepanelik – järgi kehtestatud reegleid,

liigu rahulikult.

• Oda ja palli viska, ketast heida ning kuuli tõuka selleks ettenähtud kohas.

Kettaheitering on võrguga kaitstud.

• Ära torma mõtlemata risti-põiki üle staadioni ega spordisaali.

• Kui on tekkinud mõni (tervise) probleem, pöördu esmaabi saamiseks koheselt õpetaja

poole.

• Pikad juuksed on kinni seotud.

 

Pallimängud

Õppetööks vajalikud vahendid õpilasele

• sisejalanõud, välisjalanõud (jalgpall staadionil)

• spordiriietus,

• hügieenivahendid,

• rätik.

 

Võimalikud ohud pallimängudes

• mängijate omavahelised kokkupõrked;

• spordivigastused (liigeste väänamised, lihasvenitused, lihasrebendid, luumurrud);

• peavigastused;

• emotsioonidest tulenev füüsiline vägivald;

• õhupuudus;

• lihaskrambid;

• kukkumised;

• silmavigastus;

• kokkupõrge seinaga.

 

 

Ennetustegevused riskide vältimiseks

Õpilasele

• Võimlas tegutsedes ole tähelepanelik – järgi kehtestatud reegleid ja pallimängudesaali

kodukorda.

• Hinda oma võimeid ja hetkeolukorda.

• Järgi õpetaja nõuandeid, korraldusi.

• Pikad juuksed pane patsi.

• Ära tule täis kõhuga kehalise kasvatuse tundi. Samas ole vähemalt 2 tundi enne tundi

söönud.

• Tarbi vedelikku kehalise koormuse ajal.

• Terviseprobleemide korral lõpeta sportimine ja teavita sellest õpetajat.

 

Suusatamine

Õppetööks vajalikud vahendid õpilasele

• Suusad

o Suuskade valikul lähtuda oma sõidutehnika (uisu- ja klassika) eelistusest või

õpetaja poolt tunnis õpetatava sõidutehnika õppimiseks. Suuskade pikkus peab

vastama õpilase pikkusele. Klassikasuusk valida endast 20-25 cm ja

uisutehnika suusk 10-15 cm pikem.

• Kepid

o Suusakeppide valik sõltub samuti sõidutehnikast. Uisutehnikat kasutades

peaksid suusakepid ulatuma maast kõrvanibuni, klassikatehnika puhul

õlanukini. Õppetundides sobib õpilastel kasutada ka suusakeppe, mille pikkus

ulatub maast 2-3cm üle õlanuki, mis võimaldab harrastada mõlemat sõiduviisi.

• Saapad

o Saapad ei tohi olla kitsad, see soodustab külmetumist. Saapad peavad olema

parajad, et saaks kanda ka paksemaid sokke. Saapad ei tohi varbaid kokku

suruda ega takistada vereringet jalas.

Vajadusel saab õpilane suusavarustust laenutada kooli suusabaasist.

 

• Riietus

o Riietu mitmekihiliselt!

o Alusriided peavad hoidma keha võimalikult kuivana. Pealisriided peavad

kaitsma tuule, lume ja vihma eest. Talvistes oludes peavad riided olema

piisavalt pikad ja kõiki kehaosi katvad ning piisavalt kerged ega häiriks

liigutuste sooritust.

o Pööra tähelepanu kaela, käte, selja, jalgade, kõrvade, pea kaitsmisele külma ja

tuule eest. Kasuta tuulekindlat mütsi ja kindaid. Sokkidest eelistada

villaseguseid ja froteepõhjadega sokke. Puuvillane tennisesokk ei kuulu

talvevarustuse hulka.

o Kasuta kuivi vahetusriideid.

• hügieenivahendid,

• rätik

 

Võimalikud ohud suusatamisel

• külmetus;

• kukkumised;

• luumurrud;

• põrutused;

• marrastused;

• varustuse purunemine;

• kaasõpilaste vigastamine suusavarustusega.

 

Ennetustegevused riskide vältimiseks

Õpilasele

• Riietu nõuetekohaselt.

• Parim kaitse külmetumise vastu on LIIKUMINE.

• Kolonnis sõites hoie vahet, ära sõida teistele otsa ega talla teiste suusakandadel.

• Anna kiirematele teed.

• Mäkke tõusul anna teed laskujale.

• Vali oma pikkusele vastav suusavarustus.

• Laskumisel suuna kepiteravikud taha alla.

• Ole laskumistehnika õppimisel väga tähelepanelik.

• Ole ettevaatlik suusavarustuse transportimisel ega vehi suusakeppidega.

• Vali võimetekohane liikumiskiirus.

• Haigena suusatunnis osalemine on keelatud.

• Tervisehäire korral tule rajalt ära ja teavita õpetajat.

• Jälgi kaasõpilasi ja julgusta väsinuid lõpuni sõitma.

 

Võimlemine

 

Õppetööks vajalikud vahendid õpilasele

• korrektne sportlik riietus: lühike dress, võimlemissussid või spordijalanõud;

• pikad juuksed on kinni seotud.

• hügieenivahendid,

• rätik

 

Võimalikud ohud

• vahendilt kukkumine;

 

• ebakindel lähteasend ja sooritus, mille tulemusena võib olla väänamine või

kukkumine;

• harjutuse sooritamine kiirustades;

• hoovõtu kiiruse ja äratõuke tugevuse vale arvestamine;

• soorituse nõrk (liiga lühike) ettevalmistus;

• enda oskuste ja võimete ülehindamine.

 

Võimalikud tagajärjed

• nahavigastused – marrastused, lõikehaavad;

• liigesevigastused – nikastus, nihestus,

• lihase ja kõõlusevigastus – rebend, lihaskramp või -venitus;

• luumurd – randme, küünarvarre, rangluu, õlavarre, sääre- ja reieluu;

• peavigastused – peapõrutus;

• lülisamba- ja vaagnavigastus – kaelaosa, vaagna ja muu lülisamba vigastused;

• siseelundite vigastused – rindkere, kõhu- ja vaagnapiirkonna vigastused.

 

Ennetustegevused riskide vältimiseks Õpilasele

• Tegutsedes ole TÄHELEPANELIK – järgi kehtestatud reegleid, liigu rahulikult.

• Tee korralik SOOJENDUS – nii väldid lihaste rebenemist.

• KESKENDU harjutusele, ära jutusta vahepeal kaaslasega.

• Harjutust alusta alati lihtsast elemendist minnes JÄRK-JÄRGULT keerulisema pool

• Järgi põhimõtet KERGEMALT – RASKEMALE. Kui harjutus on raske, pöördu

tagasi eelmise harjutuse juurde.

• Kui on tekkinud mõni (tervise) probleem, kutsu koheselt õpetaja.

 

Ujumine

Õppetööks vajalikud vahendid õpilasele

• pesemisvahendid;

• rätik;

• trikoo/ujumispüksid;

• ujumismüts/pikad juuksed kinni (punu)patsis;

• ujumisprillid.

 

Võimalikud ohud basseinis

• vee sattumine hingetorru;

• lihaskramp, kukkumine;

• vastu basseini äärt hüppamine;

• teisele ujujale peale hüppamine;

• valel pool ujudes kokku põrkamine teise ujujaga;

• uppumine.

 

Ennetustegevused riskide vältimiseks

Õpilasele

• Ujulas tegutsedes ole tähelepanelik – järgi kehtestatud reegleid, liigu rahulikult.

• Radadel ujudes kehtib parempoolne liiklus.

• Üle rajapiirete ega risti radadega ujuda ei tohi.

• Sügavasse vette hüpates pead olema kindel, et suudad pärast sukeldumist taas basseini

ääreni ujuda.

• Pea ees on lubatud hüpata ainult stardipukkidelt. Vigurhüpped on keelatud. Samuti ei

tohi hüpata rajapiirde ega redeli suunas.

• Kui vees on tekkinud mõni (tervise) probleem, suundu koheselt basseini äärele ja

kutsu õpetaja. Kui ujumine on raskendatud, haara rajapiirdest ning teavita oma

probleemist õpetajat.

• Ära jookse ujulas, põrand võib libe olla.