KOOLIHOONED
1721 – 1726 tegutses Jüris köstrikool, selle ehitamise finantseeris Rae mõisa rentnik Nottbeck.
1737. a. – kool Karla külas Jüri kiriku kõrval.
1863. a. – asukoht teadmata.
1867 - 1916. a. Rae vallakool Vaskjala külas.
1916 - 1921. a. Rae 4-klassiline Rahvakool (kool samas hoones).
1921 - 1923. a. Rae 5-klassiline Algkool (samas hoones).
1923 - 1933. a. Rae 6-aastane Algkool (samas hoones).
1933 - 1944. a. Rae 6-aastane Algkool (uues hoones Vaskjala külas).
1944 - 1951. a. Rae Mittetäielik Keskkool (samas hoones).
1951 - 1960. a. Rae 7-klassiline Kool (samas hoones).
Alates 1960. a. Läksid Rae Algkooli õpilased pärast neljanda klassi lõpetamist Lehmja 7-klassilisse Kooli.
1970 - 1980. a. Õppisid antud ümbruskonnas elavad lapsed Lehmja 7-klassilises Koolis, alates 1959. aastast Lehmja 8-klassiline Kool.
1980 - 1995. a. Jüri Keskkool
1995. aastast kannab kool Jüri Gümnaasiumi nime.
1737. aastal asutas Rae mõisa rentnik kooli Karla külla, see tegutses arvatavasti 19. sajandi alguseni. Karla külas asuva kooli kohta puuduvad täpsemad andmed. Uuritud materjalide põhjal on ainult teada, et katekismust käis seal õpetamas ka eelmise kooli asutanud Jüri kiriku pastor Anton Thor-Helle. Samal ajal asutati ka kool Lagedile. Sellega arvatavasti koolide asutamine Jüri kihelkonnas lõppes. 24. jaanuaril 1803. aastal kehtestati „Rahvahariduse esialgsed eeskirjad“, milles nähti ette ka kihelkonnakoolide asutamine. Rahvahariduse küsimusi arutati koos kohalike pastoritega. Osa pastoreid arvas, et lugemisoskusele lisaks on vaja veel lastele õpetada kirjutamise, arvutamist, looduslugu ja geograafiat. Jüri kiriku pastor R. Winkleri arvates piisab lugemisoskusest, nende jaoks aga, kes soovivad kirjutama või arvutama õppida, peaks pidama köster 20-30 õpilasele tasulist kirjutus- ja rehkenduskooli.
Eestimaa kubermangus nähti ette vallakoolide asutamine 1816. aasta talurahvaseadusega. Koolide asutamine ja ülalpidamine oli valdade kohustus. Iga 500 meeshinge kohta tuli asutada kool. Lapsed pidid alates 10. eluaastast koolis käima või omandama koduõpetuse teel lugemisoskuse ja katekismuse tundmise. Koolitööd ja kodutööd kontrollisid kirikuõpetajad. Nemad valisid ka talupoegade hulgast koolmeistri, kes vabastati nekrutikohustusest, pearahamaksust ja ihunuhtlusest.
Esialgu allusid luterliku kiriku talurahvakoolid formaalselt Tartu õpperingkonna kuraatorile. 1838. aastast kinnitatud määrusega „Talurahvakoolide järelvalve korrast Läänemere kubermangudes“ võeti need koolid kuraatori alluvusest ning anti rüütelkondade ja luterliku kiriku konsistooriumide juhtida kohustusega esitada igal aastal Venemaa rahvahariduse ministeeriumile andmed õpilaste arvu kohta. Sealtpeale kuulusid talurahvakoolid siseministeeriumi haldusalasse. Kuna koolivõrk Põhja-Eestis jäi aastatel 1837-1868 hõredaks, puudusid olemasolevate andmete põhjal ja Jüris koolid. Laste õpetamisel jäi põhiraskus kodule. Vanemate abistamiseks seati sisse nn. Rändõpetajate töökorraldus, milleks 1822. aastal kehtestati „Eeskiri rändõpetajate kohta“. Rändõpetaja ülesandeks oli mardi- ja jüripäeva vahel oma piirkond mõnel korral läbi käia ning manitseda lapsi lugemaõppimisele. Oma tegevusest pidi rändõpetaja aru andma kord nädalas pastorile, kes andis siis juhendid edasiseks tööks. Pastor andis pühapäevadel kantslist rahvale teada rändõpetaja loetamispäevad külades. Jüri kihelkonnast on üleskirjutisi, kus on võrdlemisi palju räägitud rändõpetajaist ja nende tegevusest. Üks esimesi rändõpetajaid ehk lasteloetajaid, nagu neid Jüris on nimetatud, olnud Kivita talu vanaperemees Vaidast, hiljem Nabala Arupere peremees. 1850. aastal olnud loetajaks Assaku Jaani talu peremees Vitismann, kes selle tööga hästi toime olevat tulnud. Tänutäheks hea töö eest kinkis kogudus talle hauaplatsi Jüri surnuaiale. Rändõpetajate tööd kontrollisid vöörmündrid, kuid selge on see, et selline õpetamine jäi ikkagi väga puudulikuks.
Kodulaste õpetuse eeskava
8-9 aastane laps peab:
- igast raamatust kergeid lauseid lugema, olgu küll pikkamisi, aga ei mitte enam veerides;
- 1. peatüki peast lugema;
- „pildi piiblist“ kas vana või uue seaduse lugude pildid ära tundma;
- 5 tuttavat kiriku laulu ära tundma (see on: 1.salmi peast lugema ja viisi laulma)
- hommiku, õhtu ja sööma palve peast lugema.
9-10 aastane laps peab:
- igast raamatust kergeid lauseid lahkeste lugema;
- kõigevähemalt 1. ja 2. peatükki peast lugema;
- kõik „pildi piibli“ pildid ära tundma;
- teised 5 kirikulaulu ära tundma (nagu üleval);
- ülevalnimetatud palveid veel teadma.
10 tuttavat kiriku laulu, mis kodulapsed peavad tundma
- Armas Jeesus, avita.
- Au, kiitus olgu igavesti.
- Kuis pean vastu võtma.
- Ma tulen taevast ülevalt.
- Oh, Jeesus, sinu valu.
- Oh süüta Tall, oh Jeesus.
- Oh Jeesus Kristus, tule sa.
- Ärka üles, minu süda.
- Mu süda, ärka üles.
- Õnnista ja hoia.
1863-1916 Rae vallakool Vaskjala külas
1663. aastal juhataja Gustav Kraemann, õpilasi koolis 23.
1867. aastal koolmeistriks Johann Ludvig Mühlbach.
1871. aastal koolmeistriks Hans Siimberg vallandatakse, sest ei oska piisavalt vene keelt.
1888. aastal põlev Rae vallakool koos kõrvalhoonetega maha.
1889. aastal valmib Rae vallakooli uus hoone vana asemele. Koolihoones üks koolituba magamistoata, üks sahver ning kaks koolmeistri elutuba ja pisike köök.
1892. aastast koolmeistriks Karel Karell.
1900. aastast Valter Karell.
1902. aastast koolmeistriks Aleksander Feldbach.
1918. aastast koolmeistriks Johannes Ratassepp.
1916. aastast õpetab Rae vallakoolis ka Jüri kiriku köster Hans Mets.
1920. aastal õpib Rae Algkoolis 90 õpilast + õpilasi veel Kautjalast, Lagedilt ja Vaidast.
1920. aastast muudetakse Rae Algkool viieklassiliseks.
1928. aastast Rae 6-klassiline Algkool.
12. juuni 1932. aastal uue Rae koolimaja nurgakivi panek.
1932. aastal lahkub Rae 6-klassilise algkooli juhataja kohalt Johannes Ratasepp Tallinna Linna 4. Algkooli õppejõuks.
1932. aastal valitakse Rae 6-klassilise algkooli juhatajaks Johannes Hamburg.
24. septembril 1933. aastal toimub Rae uue koolimaja pidulik sisseõnnistamine. Rae koolimaja ehitati Gustav Blitse poolt.
Õpilaste arv Rae Algkoolis
1929/1930 – 84
1930/1931 – 86
1931/1932 – 90
1932/1933 – 82
1933/1934 – 91
Saksa okupatsiooni lõppedes asusid tööle Harjumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee, samuti Rae Valla Täitevkomitee, kes hakkasid suunama koolide hariduselu. 1951. aastal olid endises Rae vallas järgmised koolid:
Rae Mittetäielik Keskkool
Lagedi Mittetäielik Keskkool
Aruküla Mittetäielik Keskkool
Vaida Mittetäielik Keskkool
Kautjala Mittetäielik Keskkool
Lehmja Mittetäielik Keskkool
Eesti NSV Ülemnõukogu 7. oktoobri 1950. aasta seadusega likvideeritakse vallad ja maakonnas, nende asemele asuvad rajoonid ja külanõukogud. Rae valla territooriumil oli kolm külanõukogu: Vaida, Aruküla, Lagedi.
1954. aastast moodustatakse kolme külanõukogu asemele kaks külanõukogu: Vaida ja Lagedi, Rae kool asus Lagedi külanõukogu piirkonnas.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 18. jaanuari 1963. aasta seadlusega liideti Vaida ja Lagedi külanõukogu Sommerlingi külanõukoguga. Rae kool asus Sommerlingi külanõukogus. Rae Mittetäieliku Keskkooli, hiljem Rae 7-klassiline Kool, juhtisid ajavahemikul 1950-1960 järgmised direktorid: Allik, L. Oja, E. Oja, R. Murel, T. Kuurberg.
1960. aastal lõpetas oma tegevuse Rae 7-klassiline Kool, kool muudeti 4-klassiliseks algkooliks, alates 5. klassist hakkasid õpilased käima Lehmja 8-klassilises Koolis (1960. aastast alates muudeti 7-klassilised koolid 8-klassilisteks koolideks).
Rae Algkooli juhatajaks oli ajavahemikus 1960-1970 Juta Sõmer. 1970. aastal likvideeriti Sommerlingi külanõukogu algkoolid, nende hulgas ka Rae Algkool. Ümbruskonna lapsed alustasid oma kooliteed Lehmja 8-klassilises Koolis. Lehmja kool suleti 1980. aastal.
1. septembril 1980. a. Avati Jüri Keskkool.
1995. a. Nimetati Jüri Keskkool ümber Jüri Gümnaasiumiks.
Varje Malsroos
Jüri Gümnaasiumi endine õpetaja, Rae valla teeneteplaadi omanik 2005