Meediaga suhtlemine

„INFORMATSIOONI SAAB VALITSEDA, SEDA ISE VABATAHTLIKULT LEVITADES!“

Töötaja juhindub avalikkusega suhtlemisel avaliku teabe seadusest, Rae Vallavalitsuse korrast „Rae valla ja allasutuste meediaga suhtlemise ja teabenõuetele vastamise kord” ning abistava materjalina kasutab käesolevat dokumenti. Meediasuhtlus vallas ja allasutustes on organiseeritud vallavanema poolt.

Meediasuhtlus jaguneb kaheks – ajakirjanike poolne huvi ja Jüri Gümnaasiumi poolne huvi.

Kriisikommunikatsiooni reguleerib "Hädaolukorra lahendamise plaan Jüri Gümnaasiumis". Antud dokument asub iga töötaja töölaual ning sisekeskkonas: AVALIK/Hädaolukorra lahendamise plaan.

Kui töötaja soovib avaldada isiklikku arvamust või kirjutada trükimeediasse enda, mitte Jüri Gümnaasiumi nimel, siis on ta kohustatud ajakirjanikule/toimetajale rõhutama, et see ei ole Jüri Gümnaasiumi, vaid tema kui eraisiku (või mõne muu organisatsiooni liikme) seisukoht.

 

Ajakirjanikuga suheldes töötaja:

  • arvestab avalikkusega suhtlemisel, et ta esindab Jüri Gümnaasiumi;

  • annab lihtsalt ja selgelt tõest informatsiooni ainult oma töövaldkonna kohta;

  • jääb info andmisel fakti piiresse. Töötaja hoidub isiklikest seisukohtadest ning hinnangutest oma tööandja, kolleegide ning õpilaste kohta;

  • mõtleb edastatava sõnumi hästi läbi ja sõnastab selle arusaadavalt. Mõtleb läbi ka taktika, kuidas sõnumit ajakirjanikele esitab;

  • arutab vajadusel otsese ülemusega läbi meediale edastatava sõnumi sisu;

  • arvestab meediaga suhtlemisel, et kõik ajakirjaniku kuuldes öeldu võib jõuda meedia vahendusel avalikkuseni;

  • suhtlemine ajakirjanikuga peab olema veenev ja kindel;

  • arvestab et reeglina ei ole ajakirjanikud üksikvaldkondades spetsialistid ning seega ei saa neilt nõuda väga suurt kompetentsust.

 

Kui ajakirjanik pöördub päringuga otse töötaja poole, siis töötaja:

  • küsib ajakirjanikult meediakanali ja ajakirjaniku nime, mis teemal tahetakse rääkida, milliseid küsimusi kavatseb ajakirjanik küsida, millal teave avalikkuse ette jõuab, millised on ajakirjaniku kontaktandmed jms;
  • annab teada oma otsesele ülemusele välise algatusega meediasuhtlusest;
  • edastab kirjaliku päringu puhul kirja sekretär-personalitöötajale, kes registreerib selle dokumendihaldusprogrammis, kuhu lisab ka meiepoolse vastuse;
  • lepib ajakirjanikuga kokku, millal informatsiooni andmine on võimalik;
  • kommenteerib avalikkusele ainult oma töövaldkonda puudutavat;
  • suunab ajakirjaniku vastava inimeseni ning teavitab sellest oma otsest ülemust juhul kui ei ole ise kompetentne infot andma, kuid teab kellega peaks huvitundja rääkima;
  • informeerib esimesel võimalusel pärast kontakti meediaga oma otsest ülemust, kes teavitab sellest omakorda direktorit;
  • arvestab, et meediapäringule peab alati kokkulepitud ajal vastama (kui konkreetset aega kokku ei lepitud, siis tuleb vastus anda kindlasti esimesel võimalusel, soovitavalt sama tööpäeva jooksul);
  • küsib ajakirjanikult lisaaega sõnumi ettevalmistamisel;
  • palub võimaluse korral ajakirjanikul saata teda huvitavad küsimused eelnevalt e-posti teel;
  • avaldab soovi ajakirjanikuga „silmast silma“ kohtuda;
  • taotleb ajakirjanikult edastatud info avaldamiseelset ülevaatamist, siis saab teha vajalikke parandusi, kuid parandusi oma öeldud teksti osas, mitte artikli osas tervikuna;
  • keeldub meediaga suhtlemisest selleks ebasobival ajal ja oludes, andes pöördujale nende olude kohta asjakohase selgituse;
  • Öeldud sõna ei saa tagasi võtta, küll aga saab seda täpsustada. Kui meenub midagi või kui saate täpsemaid andmeid, saab alati ajakirjanikule neid juurde anda. Mõnikord saab ka kehvasti väljendatu pehmendada, öeldes, et helistate tagasi, sest hakkasite muretsema, kas väljendasite end piisavalt arusaadavalt; saab ka rõhkusid ümber asetada, öeldes, et helistate selleks, et veelkord tõsta esile mingit nüanssi;
  • ajakirjanikuga suhtlemisel tuleb olla maksimaalselt avatud ja mitte varjata otseselt ajakirjanikule huvipakkuvat informatsiooni ega takistada selle kogumist;
  • ei tohi jätta vastamata, välja arvatud, kui olud seda ei võimalda;
  • kui te ise ei anna infot, võib ajakirjanduse tulemuseks olla valeinformatsioon (mida on raske ümber lükata);
  • ei tasu loota, et kui te ajakirjanikuga ei räägi, jääb lugu kirjutamata;
  • ajakirjanikust ei saa kellegi sõpra, aga samas ei tasu neis näha ka vaenlasi. Ajakirjandust huvitab eelkõige see, mis on halvasti;
  • tuleb silmas pidada, et info hankimine on ajakirjaniku põhiline töö. Kui pakkuda talle huvitavat ja värsket informatsiooni, aitate ajakirjanikku ning loote temaga ühtlasi head suhtes;
  • ajakirjanik võib esitada rumalaid, naiivseid ja pahatahtlikke küsimusi, sest tema lugejaskond tahab sellisel tasemel vastust just nendele küsimustele, samas ei pruugi ajakirjanik oma auditooriumi põhimassi hoiakuid jagada.