Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis. Vajadusel on koolis võimalused rakendada hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks ka erinevaid rühmi ja klasse.
Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppekeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.
Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ja nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil (IAK). IAK täitmine toimub elektroonilises keskkonnas ning juurdepääsu omavad, kaarti avavad ja täidavad klassijuhatajad, seotud tugikeskuse töötajad ning konkreetse õpilase õpiabiõpetaja(d).
Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijaks on tugikeskuse juhataja, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide ja õpetajate vahel. Tööd andekate õpilastega koordineerivad õppedirektorid.
Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse kooli kodukorras sätestatud tugi-ja mõjutusmeetmeid. Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut. Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused. Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab Tugikeskuse juhataja koostöös õppedirektori, õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks:
-
meetme rakendamise lõpetamine;
-
meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil;
-
meetme vahetamine või muu meetme lisamine;
-
täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.
Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib kool teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õppekeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem.
Kool võib rakendada järgmisi meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust:
-
koostöö (kodu, koolivälised asutused, spetsialistid, õpetajad, muu personal);
-
ainealased konsultatsioonid (konsultatsioonitunnis saab õpilane lisaselgitusi õpilase poolt omandamata teemade kohta, konsultatsioonis osalemise vajalikkuse otsustavad õpilane ja aineõpetaja koostöös) ja järelvastamised;
-
õpiabi osutamine õppeperioodi lõpus (individuaalne õppekava veerandihinde parandamiseks, täiendav õppetöö õppeaasta lõpus);
-
pikapäevarühmad;
-
kui koolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane, võib kool õpilase vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada „Eesti keel teise keelena“ ainekava alusel;
-
Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib lapsevanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest;
-
huvitegevus- ja huvialaringid;
-
loengud ja õppepäevad;
-
tasemerühmad ainetundides vastavalt õpilase võimetele;
-
erinevad õppesuunad vastavalt õpilase huvidele ja võimetele;
-
õpperaamatukogu;
-
arenguvestlus, arenguvestluse ettevalmistamise ja läbiviimise ühe võimalusena kasutatakse H.Gardneri multiintelligentsusteooriast lähtuvaid põhimõtteid;
-
nõustamine;
-
tugiisikud;
-
tugiõpilased;
-
kooli tervishoiuteenus, sh tunnid füsioterapeudi juhendamisel;
-
tugispetsialisti teenus, sh psühholoogiline, sotsiaalpedagoogiline ja eripedagoogiline nõustamine;
-
individuaalse õppekava rakendamine;
-
pikapäevarühma vastuvõtmine;
-
vanema nõusolekul õpilase üleviimine hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks moodustatud rühma või klassi.
Kui individuaalse õppekavaga ettenähtud muudatused ja kohandused ei võimalda kooli õppekavas sätestatud õpitulemusi saavutada, on individuaalse õppekava rakendamine lubatud üksnes maakondliku või riikliku nõustamiskomisjoni soovitusel.
Nõustamiskomisjoni soovitusel rakendatavad meetmed põhihariduse omandamiseks:
-
lihtsustatud õppekava lihtsustatud õppe tasemel;
-
individuaalse õppekavaga riiklikus õppekavas sätestatud taotletavate õpitulemuste asendamine või vähendamine, kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine;
-
koduõpe tervislikel põhjustel;
-
klass õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele (kuni 12 õpilast);
-
klass lihtsustatud õppel olevatele õpilastele (kuni 12 õpilast);
-
klass tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele (kuni 8 õpilast);
-
klass liitpuuetega õpilastele (kuni 6 õpilast);
-
väikeklass (kuni 4 õpilast);
-
klass kasvatusraskustega õpilastele (kuni 12 õpilast);
-
ühele õpilasele keskendatud õpe;
-
koolikohustusliku lapse arengust ja terviseseisundist tulenevalt koolikohustuse täitmise edasilükkamine;
-
alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmine;