Kuidas arendada õpilastes sotsiaalset oskust kasutada suhtlemissituatsioonis sobivat keelt

Vandumist, kirumist ja ropendamist ei tohi sallida. Kui sellele probleemile läbi sõrmede vaadata, siis halveneb meie töökeskkond ja õpikeskkond,
suureneb kõikide stress, kuna peame ropendamist kuulama.

Ropendamisprobleemi lahendamiseks soovitatakse  kasutada „ropendaja suutroppi“.

Kui kuulete õpilast kirumas või vandumas, laske õpilasel ebasobiva keelekasutuse vormile kirjutada, mida ta täpselt ütles, kusjuures ühtki sõna ei
tohi vahele jätta. Õpilane peab ka kirjeldama olukorda, mis ropendamiseni viis.

Õppedirektor (tugikeskuse juhataja) või õpetaja võtab täidetud lehe enda kätte ning kirjutab sellele õpilase nähes  peale lapsevanema aadressi.
Õpilasele tuleb öelda: „Kui me veel kuuleme  sind koolis ropendamas, siis saadama selle  kirja vanemale koju.“

Õpilasele jääb teadmine, et tema enda käega kirjutatud kiri võib jõuda vanemate silme  ette.

Veel mõned juhised ropendamisest jagusaamiseks:

  • kujundame koolis leppimatu suhtumise igasse vandesõnasse või roppusesse;
  • kui ropendamise toimub teie tunnis, ärge vihastage või vaenulikuks muutudes üle reageerige. Esimene kord võib see olla õpetaja kannatuse
    proovilepanek. Kasutage juhust pöörata probleem õppetunniks ropendamise kohta – arutlege, kellele ropendamine haiget teeb, miks see inimesi
    solvab jne. Kirjutage  tahvlile näiteid, et õpilased saaks neid enda jaoks üles märkida. Isikut solvavad väljendused on käsitletavad inimese õiguste
    ja isikuvabaduse rikkumistena. Koolis tuleb inimeste õigusi austada;
  • paljudel õpilastel, kes ropendavad, pole õrna aimugi, mida nende sõnad tähendavad. Kui te seletate neile, eriti noorematele õpilastele, vandesõnade
    tähendust, siis tõenäoliselt nad mõtlevad enne, kui halba sõna jälle kasutavad;
  • paljud õpilased, kes koolis vannuvad, ei oska oma pettumust teisiti väljendada. Õpetage neile sotsiaalselt vastuvõetavamaid viise oma tunnete
    väljendamiseks;
  • tunnistage, et mõned õpilased on ebaküpsed ning kasutavad vandesõnu rühmaga samastumise vahendina;
  • mõned õpilased ropendavad selleks, et tähelepanu äratada. Nende jaoks on  negatiivne  tähelepanu parem kui tähelepanu puudumine.
    On ka selliseid õpilasi, kes soovivad sõpradele muljet avaldada. Ärge minge sellise võimumänguga kaasa;
  • ropendamine ei ole ainult vandumine, kirumine või solvavate väljendite kasutamine. Teisele inimesele võib väga haiget teha sõnadega kui
    kasutatakse väljendeid , millega narritakse kellegi füüsilist puuet või vaimseid võimeid või alandatakse kedagi.

 

Allikas: „Koolikäitumise  käsiraamat“  George  Watson, 1998. Kirjastus El Paradiso.

Lisa

EBASOBIVA KEELEKASUTUSE VORM.doc