Eesti keele aasta teemapäev
24. mai 2019
Hommik. Täna olin ärgates elevil, sest koolis oli tulemas teemapäev. Tegin oma hommikused tegemised ära ja hakkasin kooli poole astuma. Kooliteel mõtlesin, mis võiks olla minu tänase päeva eesmärk. Ees ootas töötubade päev. Mida me seal täpselt tegema hakkame, ma veel ei teadnud. Teadsin ainult seda, et igas töötoas on aega tegutseda pool tundi. Nii mõeldes jõudsingi selgusele, et oluline on täna kõik õigel ajal valmis jõuda.
Teemapäev algas kunstilise tegevusega. Me pidime joonistama ühte laulupeo laulu. Õpetaja tutvustas meile selle aasta juubelilaulupeo laulude kava ja kuulasime ka mõnda. Seejärel võisime ise oma telefonidest veel laule kuulata ja oma lemmiku välja valida. Mina valisin „Tuljaku“. Kuulasin laulu sõnu ja hakkasin siis pilti joonistama. Kuna tahan oma kunstitööd alati korralikult teha, siis ühe tunniga ma seda valmis ei saanud. Õnneks võis tööd lõpetada pärast töötubade läbimist.
Teisest tunnist alates asusimegi töötubade rallile. Esimene töötuba oli KEELEMEESTE TÖÖTUBA. Tegime seal tööd kahes rühmas – poiste rühm ja tüdrukute rühm. Iga rühma liige pidi läbi lugema ühe teksti Eesti tuntud keelemeeste kohta. Seejärel pidime kokku panema pildiristsõna ja täitma ka keelemeeste nimede ristsõna. Keelemehi oli kokku 13. Varasemast ajast olid mulle tuttavad Kristjan Jaak Peterson ja Meinhard Laks. Rääkisime neist emakeelepäeval. Veel teadsin Jansenit, kellest oli laulupeoga seoses juttu. Teiste meeste nimesid olin küll kuulnud, aga eriti neist ei teadnud. Huvitav oli teada saada, et õ-tähe tõi eesti keelde Otto Wilhelm Masing.
Otsisime tüdrukutega koos ristsõnadesse sobivad pildid ja täitsime ka nimede ristsõna. Õnneks jõudsime täpselt õigel ajal valmis ja saime lahendussõna teada. Selleks oli emakeeleaasta. Näitasime õpetajale oma lahenduse ette ja saime kommi.
Järgmine töötuba oli KÕNEKÄÄNUD. See oli väga naljakas töötuba, kuna me pidime panema korgi suhu ja ütlema rühmakaaslastele kõnekäände. Nemad pidid kõigepealt aru saama, mida keegi ütleb ja siis mõtlema, mille kohta mingi kõnekäänd käib. Nalja sai palju, aga vaatamata naermisele saime kõik kõnekäänud arvatud ja püsisime ajas.
Kolmas töötuba oli MÜSTEERIUMI TUBA. Seal me pidime ühe juhtumi lahendama. Klassi põrandal olid ÕS, rahakott, nuuskpiiritus ja verine nuga. Oli toimunud midagi kummalist ja sündmuspaik oli piiratud lindiga. Meie ülesanne oli välja mõelda, mis võis juhtuda.
Panime siis rühmas pead kokku ja kirjutasime oma mõtted paberile. Seejärel lugesid kõik rühmad oma lood ette ning kõige lõpuks rääkis õpetaja, mis päriselt oli juhtunud.
Ka selles töötoas püsisime ajaplaanis ja jõudsime kõik õigeaegselt valmis.
Neljas töötuba oli KEELEDUŠŠ. Seal me mängisime alguses Kahoot´i ja seejärel laulsime erinevates keeltes laule. Keeli oli neli: soome, saksa, hispaania ja rootsi keel. Aeg läks kiiresti ja meil oli väga tore. Rõõmsalt ajaplaanis püsivatena suundusime järgmisse töötuppa.
Viiendaks ja viimaseks töötoaks oli KIRJANDUSE TÖÖTUBA. See oli minu arvates kõige lahedam. Me mängisime Kulvillakut ja mäng oli põnev. Meie rühm oli juba peaaegu kaotamas, kui poisid otsustasid riskida ning valida viimaseks küsimuseks 300 punkti küsimuse. Ja siis õnn naeratas meile – me vastasime õigesti ja võitsime mängu. Olime üllatunud ja väga rõõmsad. Aeg läks ka selles töötoas nii kiiresti, et ei märganud kellagi vaadata. Õnneks saime mängu õigeaegselt läbitud ja võisime oma koduklassi laulupeo laulude joonistamise töid lõpetama minna.
Jäin tänase päevaga väga rahule. Töötoad olid huvitavad ja lõbusad, aeg läks kiiresti ja jõudsime kõik õigel ajal tehtud. Vahva päev oli ja minu päeva eesmärk sai ka täidetud.
Leeni Raamat
4.e klass
